Wednesday, April 18, 2012
Friday, April 6, 2012
#13 Jevgeni Zolotko: Skulptuurist
4.04.2012 Jakobi 2-306
Kunstnik Jevgeni Zolotko selgitas oma arutluse alguses skulptuuri tegemise vastuolulist olemust. See on justkui püüd ühendada omavahel midagi väga madalat millegi väga kõrgega. Materjal on maine - savi, kivi, puu - ja ei oma iseseisvat tähendust, on eraldiseisvana justkui kasutu. Ning see hoomatav kõrge on vaim või teadvuse kontakt millegagi. Skulptori ülesanne on ühendada need kaks poolust, nii nagu kõigi teistegi loojate ülesanne, ent skulptuuri omapära on see, et kunstnik kontakteerub maailmaga otseselt, maise materjali kaudu, mitte kaudselt filmikaamera või lõuendi või kujuteldava ruumi kaudu. Skulptori töömaterjal ongi maailm, millega ta tegeleb, mitte vahendatud maailm. Selles mõttes on skulptuur väga universaalne ja lihtne, aga teisest küljest samas peitub skulptuuri keerulisus.
Kunstnik Jevgeni Zolotko selgitas oma arutluse alguses skulptuuri tegemise vastuolulist olemust. See on justkui püüd ühendada omavahel midagi väga madalat millegi väga kõrgega. Materjal on maine - savi, kivi, puu - ja ei oma iseseisvat tähendust, on eraldiseisvana justkui kasutu. Ning see hoomatav kõrge on vaim või teadvuse kontakt millegagi. Skulptori ülesanne on ühendada need kaks poolust, nii nagu kõigi teistegi loojate ülesanne, ent skulptuuri omapära on see, et kunstnik kontakteerub maailmaga otseselt, maise materjali kaudu, mitte kaudselt filmikaamera või lõuendi või kujuteldava ruumi kaudu. Skulptori töömaterjal ongi maailm, millega ta tegeleb, mitte vahendatud maailm. Selles mõttes on skulptuur väga universaalne ja lihtne, aga teisest küljest samas peitub skulptuuri keerulisus.
Subscribe to:
Posts (Atom)